Kuidas toituda, et kaalu alandada

Tegemist on teise artikliga seeriast „Seedimine, toitumine ja kaalualandamine“.

Loe siit esimest osa: Kuidas parandada seedimist ja alandada kaalu

Tasakaalustatud toitumine on kõige alus

Nagu kogu organism, vajab ka seedeelundkond kasvamiseks ja uuenemiseks pidevalt toitainetega varustamist. Iga inimese organism on ainulaadne ja peab saama seda, mida ta vajab. Mida mitmekesisem on toidulaud, seda rohkem on organismil võimalusi leida oma rakkude ülesehitamiseks ja taastamiseks vajalikke toitaineid.

Tervise hoidmisel on üks lihtne reegel: loobuda tuleb rafineeritud jahust toiduainetest, nagu saiakesed ja pirukad, töödeldud toiduainetest ja poolfabrikaatidest, liigsest magusa söömisest (eriti valgest suhkrust) ja alkoholist. Kõik sellised toidud muudavad organismis mikroorganismide koosseisu – mikroorganismid eraldavad kasutamata valkainete aminohappest süsihappegaasi ja üle jäävad mürkained.

Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine eeldab (v.a juhul, kui inimene on taimetoitlane), et toidulaual on esindatud kõik toidugrupid:

• Puu- ja köögivili
• Teravili ja kartul
• Piimatooted
• Liha ja muna
• Lisatavad rasvad, sh õliviljad, seemned-pähklid

Rohkem puu- ja köögivilju, vähem liha

Lääneriikides, kaasa arvatud Eestis, on üha suuremaks probleemiks saanud liigne loomse toidukraami (liha, munad, piimatooted) tarbimine, mistõttu jääb taimse toidu osakaal allapoole vajalikku piiri. Eriti kahjulikud on suitsutatud ja töödeldud lihatooted, mis sisaldavad naatriumnitraate ja -nitriteid, mis moodustavad organismis kantserogeensed ühendeid – nitrosoamiine.

Parim taimse ja loomse toidukraami suhe inimese igapäevatoidus peaks jääma vahemikku: 75–85% taimset ja 15–25% loomset päritolu toiduaineid. Sellises proportsioonis toit kindlustab selle, et organismi vajadus toitainete järele on kaetud, ainevahetus toimib laitmatult, tervis on korras ja vaimseid ning füüsilisi võimeid saab realiseerida maksimaalselt. (M. Zilmer jt).

Kui järgida reeglit, et aed- ja puuvili, marjad, seemned ja pähklid ning täisteratooted moodustavad keskmiselt 80% toidulauast, saavutame ka soolestiku tervise ja bakteriaalse tasakaalu. Vähemalt pool aed- ja puuviljadest tuleks süüa toorelt ning iga päev peaks valik koosnema viite erinevat värvi puu- ja köögiviljadest (punased, kollased, rohelised, lillad, valged), sest nii kindlustame, et toidus on vitamiinide ja mineraalainete kõrval olemas ka vajalikud fütotoitained, flavonoidid ja antioksüdandid.
Unustada ei tohiks toitude maitsestamist maitserohelisega. Eriti hästi soodustavad ja ergutavad seedimist näiteks rõigas ja küüslauk, roheline sibul, karu- ja murulauk.

 ► Väike meelespea. Asudes oma toitumist muutma, pööra kindlasti tähelepanu sellele, kui kardinaalselt erineb uus toidukava sinu praegusest menüüst. Mida suurem on erinevus, seda suurem on oht libastuda või kahjustada oma tervist. Tervislike valikutena loobu rafineeritud ja töödeldud toiduainetest ning söö ohtralt värvilisi puu- ja köögivilju. Nii tagad organismile vajalikud toitained ning hoiad oma soolestiku ja ainevahetuse töökorras.

Toored köögiviljad ja külmad toidud soodustavad soolestiku tühjenemist. Erand tuleb teha aga neil, kellel esineb soolestiku ärritusseisundeid. Sel juhul tuleb vähemalt esialgu eelistada köögiviljade aurutamist ja hautamist. Samas ei tohi toit olla liiga kuum, sest toit või jook, mis on kuumem kui 60 kraadi, hakkab söövitama söögitoru ja hävitab maorakke, mis peavad tootma seedimiseks vajalikku maohapet.

Kasulikud toidud ja toimeained seedimise parandamiseks

Harilik aaloe leevendab tundlikku seedimist

Harilik aaloe (Aloe vera, ka Aloe barbadensis) on igihaljas taim, mis algselt pärineb Araabia poolsaarelt, kuid kasvab praegu kõikjal troopilises, pooltroopilises ja kuivas kliimas üle maailma. Taime turgutavat mõju tunti juba iidsetel aegadel. Esimene ülestähendus aaloest kui raviomadustega taimest on leitud Mesopotaamia savitahvlilt, mis pärineb umbes aastast 2100 eKr. Ent aaloed on laialdaselt kasutanud ka vanad egiptlased (Kleopatra), Vahemere tsivilisatsioonid (Hippokrates, Aleksander Suur) ja maiad, kes nägid selles ilueliksiiri.

Aaloe tervendavaid omadusi on põhjalikult uuritud.

USA Terviseinstituudi kokkuvõtvas artiklis (M. Foster jt) on välja toodud aaloe teaduslikult tõestatud omadused seespidisel tarvitamisel:

• Leevendab kõrvetisi ja on abiks haavandite korral ilma igasuguste kõrvalmõjudeta.
• Taime mahl sisaldab mitmeid ühendeid, mis toimivad lahtistina ja on abiks kõhukinnisuse korral. Tänu seedimist reguleerivatele omadustele ei tekita mahla joomine aga seedeprobleeme neil, kelle seedimine on korras.
• Põletikuvastaste omaduste tõttu leevendab soolte ärritusseisundeid.
• Taime piimmahl alandab glükoositaset veres, sobides suurepäraselt diabeetikutele.
• Regulaarsel tarvitamisel alandab halva kolesterooli (LDL) ja triglütseriidide taset veres.
• Aaloe on antioksüdantide rikas ja parandab vitamiinide (näiteks C ja E) biosaadavust.
• Taimes sisalduvad polüsahhariidid tõstavad tsütokiinide tootmist organismis, aidates parandada immuunsust.

Nahrin on kõigile, kellel on tundlik seedimine või esineb soolestiku või mao ärritusseisundeid, välja töötanud spetsiaalse toidulisandi VIVI ALOE, mis koosneb puhtast aaloemahlast (93%), millele on lisatud valge viinamarja mahla kontsentraati, granaatõunamahla ja C-vitamiini. Vivi Aloe jook toetab soolestikku, leevendab ärritusseisundeid, aktiveerib immuunsüsteemi ja puhastab organismi jääkainetest.

VIVI ALOE: https://www.nahrin.ee/tooted/aaloe-mahl-organismi-puhastamine/

„Oma tundliku seedimise ja kõhu tõttu olin tihti kimpus kõhukinnisuse, puhituste ja gaasidega. Olenemata sellest, et toitusin tervislikult ja mitmekesiselt, tarbisin päevas piisavas koguses vett ning olin füüsiliselt aktiivne – ikka painasid mind eelnevalt nimetatud ebameeldivused. Antud toodet tarbides märkasin muutusi juba esimese nädala möödudes.“

Ege

Kurkumiin leevendab põletikke

Põletikulisi reaktsioone kogu organismis, kaasa arvatud soolestikus, vähendab tõhusalt kuldkollane „imeravim“ ja „eluvürts“ kurkum, mida saadakse hariliku kurkumi (Curcuma longa) tumekollasest juurest. Kurkumis sisalduval kurkumiinil on leitud tugev põletikku alandav toime – suur osa kurkumiini kasulikke omadusi tuleb just antioksüdatiivsetest, vabu radikaale pärssivatest omadustest. Ajurveda meditsiinis on kurkumit ravimina kasutatud aastatuhandeid.

Kurkumis sisalduv kurkumiin:

• Toetab seedetegevust
• Aitab säilitada maksa tervist
• Hõlbustab rasvade seedimist
• Tõstab immuunsust
• Toetab südame-veresoonkonna tööd
• Leevendab lihase- ja liigesevalusid
• Mõjub rahustavalt närvisüsteemile

Nahrini KURKUMIKAPSLITES on kurkumiekstrakti biosaadavus ligi 40 korda kõrgem kui teistel saadaolevatel toodetel. Lisaks sisaldavad kapslid ingveriekstrakti, mis samuti leevendab põletikke ja soodustab seedimist. Toidulisandi toimet tugevdavad C- ja E-vitamiin ning rohelise tee ja pipra (piperiin) ekstrakt.

KURKUMIKAPSLID https://www.nahrin.ee/tooted/kurkumi-kapslid-kurkumiin-piperiin-40x-efektiivsem/

„Tänu kurkumile langeb kaal väga hästi!“ – Urve
„Toetab seedimist, nagu lubatud, loodan, ka immuunsüsteemi.“ – Mare

Meie organism vajab toitaineid, mitte toiduaineid

Toitained on universaalsed ehk ühesugused kõigi inimeste jaoks, st need on absoluutselt samad eestlase, jaapanlase, ükskõik kelle puhul (M. Zilmer jt). Organismile vajalikke toitaineid tuleb tarbida õiges vahekorras: tasakaalustatud päevamenüüs peaksid andma valgud 10–15%, rasvad 25–30% ja süsivesikud 55–60% toidust saadavast energiast. Erandina võib kaalulangetuse ajal langetada süsivesikuid 40%ni päevasest energiavajadusest. (Vt lähemalt toitumine.ee).

Oluline on vähendada ka rafineeritud soola tarbimist, sest tööstusliku rafineerimise käigus eemaldatakse soolast ligi 80 erinevat mikroelementi ja olulised makrotoitained ning tulemusena jääb tõepoolest järele vaid naatriumi ja kloriidi ühend – naatriumkloriid. Naatriumi tarbimist tuleks kindlasti tasakaalustada kaaliumirikaste toiduainetega, näiteks kartuli, nisuidude, pähklite, banaanide või õuntega. Kaaliumi ja naatriumi suhe on tavatoidus väiksem kui 1:2; optimaalne oleks aga suhe 5:1, seega on tegelik kaaliumivajadus üle kümne korra suurem selle keskmisest tarbimisest.

Seedetegevust toetavad paljud vitamiinid ja mineraalained. Tsink ja B₆-vitamiin on vajalikud maohapet tootvate parietaalrakkude jaoks. Lisaks vajavad need rakud rohkem hapnikku ja seega peab rauasisaldus veres olema optimaalne. Magneesiumi ja kaltsiumi piisav kogus aitab kaasa soolestiku lihaste efektiivsele kokkutõmbumisele ja lõõgastumisele. (Vt lähemalt tai.ee).

Organismi ei tohi jätta nälga

Kiire elutempo juures võib sageli tunduda, et söömiseks justkui ei jagu aega. Ometi on tähtis, et organismi energiavajadus oleks kaetud kogu päeva lõikes. Juhul kui jätame end päeva jooksul nälga, võib tekkida pidev näksimisharjumus, mis on ohtlik, sest kõhunääre peab pidevalt tootma insuliini, et alandada veresuhkru taset.

Samuti on oht, et õhtused söömingud on rikkalikud ja jäävad hilistele tundidele enne magamaminekut. Kui aga läheme magama täis kõhuga, võib see häirida sügavat und, koormates organeid, mis samuti vajavad öötundidel puhkust.

Toidukorrad peaksid katma päevase energiavajaduse järgmiselt: hommikusöök 20–25%, lõunasöök 25–35% ja õhtusöök 25–30%. Suurte toidukordade vahepeal võib võtta tervislikke vahepalasid (kuni 25% päevasest energiavajadusest), näiteks peotäie pähkleid koos õunaga, täisteraleivaviilu hummuse või avokaadoga, peotäie porgandeid jogurtidipiga. (Vt lähemalt toitumine.ee).

Nälgimise ohud

Soov vähendada toidukoguseid on eriti suur kaalulangetuse ajal. Siiski tuleb kaalu langetama asudes olla pigem ettevaatlik ja jälgida, et organismi toitainete ja põhienergiavajadus oleksid kaetud. Samuti peab toitumine ja liikumine olema omavahel seotud, st saadav energiakogus peab vastama energiakulule.

Ülitähtis on vältida toitainete defitsiiti. Seega tuleb ka dieedi ajal kindlasti süüa, sest liigne nälgimine viib jojo-efektini, kui organism asub dieedijärgselt kiiresti taastama energia- ja rasvavarusid.

Lühiajalisel nälgimisel (kuni üks ööpäev) lahendab organism energiapuudujäägi maksa glükogeeni arvelt. Ja kuigi inimene elab toiduta umbes kuu aega, hakkavad pikemal nälgimisel tasahilju verre kogunema mürgised ained (nt atsetoon) ja rikutud saab happe-leelise tasakaal.

Juhul kui toidust saadav energia jääb alla organismi põhienergiavajaduse:

• Tõuseb stressitase
• Tekivad peavalud ja väsimus
• Väheneb lihasmass
• Tekivad seedeprobleemid
• Nõrgeneb immuunsüsteem
• Tekivad magusaisusööstud ja soov näksida

Pikas perspektiivis need süvenevad ja kaasneb krooniliste haiguste oht, vitamiinide ja mineraalainete defitsiit, seedetrakti mikrobioomi hävimine ja vere pH langus.

Meie toidus on vitamiine ja mineraalaineid järjest vähem

Miks see nii on? Vitamiinid on haprad molekulid, mis hävinevad kuumuse ja hapniku mõjul. Seega mida kauem toit seisab või mida rohkem seda kuumutatakse või töödeldakse, seda vähem see sisaldab vitamiine. Mineraalained toidus aga hävinevad liigsel rafineerimisel, näiteks valge suhkru, riisi ja jahu tootmisel kaob ligi 90% neis toiduainetes sisalduvatest mineraalainetest.

Laialt levinud põllumajanduslikud võtted on tekitanud olukorra, kus seniajani vitamiinirikastena tuntud viljadest võivad paljud vajalikud toitained hoopiski puududa. Suurtel põldudel kaotab muld aja jooksul mineraale, kuna taimed imevad need endasse, ja seega lisavad põllupidajad mullale mineraaliderikast väetist, mis koosneb peamiselt lämmastikust, fosfaatidest ja kaaliumist. Samal ajal jääb aga mullas kõiki teisi mineraalaineid, mida inimorganism vajab, järjest vähemaks. Samuti on paljud poodides müügil olevad viljad korjatud enne nende tegelikku valmimist või siis on neid säilitatud liiga kaua.

Seega on järjest olulisem, et toit oleks värske, puhas ja kvaliteetne, eelistatult pärit mahepõllumajandusest või väiketalunikelt.

Helsingi ülikooli botaanikaprofessor Sinikka Piippo on jõudnud järeldusele, et tänapäeval me tõepoolest vajame lisaks toidule ka toidulisandeid: „Me ei saa elada täiesti stressivabas keskkonnas ja vabana pärilikkustegureist. Ka maapinda on aegade jooksul vaesestatud ja mürgitatud, mistõttu taimede ja loomade toit ei sisalda enam kõiki nende heaoluks vajalikke elemente.“

Nahrin on välja töötanud toidulisandi BASICO nii pulbri kujul, mida saab vees või mahlas lahustada, kui ka tablettidena, mida on mugav kaasas kanda. Basico sisaldab organismile vajalikus tasakaalustatud koguses kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, seleeni, rauda, tsinki, mangaani ja vaske. Pulbrit saab edukalt kombineerida ka Nahrini teiste toidulisanditega, näiteks virsiku-vadakujoogiga või Nahrofit Vaniljega.

„Basico sobib keha tasakaalustamiseks, mao probleemide puhul ja viirushaigustest taastumiseks (peale COVIDit aitab kehal paremini taastuda).“

Anneli

► Väike meelespea. Vitamiinide ja mineraalainete puudus võib tekitada magusaisu ja näksimisvajadust, soovi süüa energia- ja rasvarikast toitu. Seega ei tohi organismi jätta nälga! Juhul kui võtad vitamiine ja mineraalaineid sisaldavaid toidulisandeid, tuleks neid võtta söögi ajal, et need paremini imenduksid. Pea meeles: kui sul on pidev isu magusa või rasvase toidu järele, siis on see kindel märk, et su organism vajab teatud toitudest puhkust.

Kasulikud rasvad

Tervisele vajalikud ja kasulikud on asendamatud rasvhapped, st rasvad, mida organism ise ei tooda ja seega peame me need saama toidust. Selliseid rasvhappeid sisaldavad rikkalikult seemned ja pähklid, avokaadod ja oliivid, taimsed külmpressitud õlid ja külmaveekalad.

Eriti tähtis on oomega-3-rasvhape, mis aitab normaliseerida rasvade ainevahetust, soodustab liigse kolesterooli väljutamist organismist, toetab südame-veresoonkonna tervist ja vähendab põletikke (R. DeCaterina jt, 2001). Samuti „õlitavad“ oomega-3-rasvad aju „hammasrattaid“ ning toetades aju tööd on head mälule.

Oluline on silmas pidada, et oomega-3-rasvhappeid vajab organism õiges vahekorras oomega-6-rasvhapetega. Tänapäeva toidus on nende rasvhapete vahekord nihkunud oomega-6 kasuks määral, mis pole enam tervisele kasulik, kuna oomega-6 ületarbimine soodustab kehas põletikulisi protsesse. Oomega-6-rasvhappeid sisaldavad suures koguses töödeldud taimeõlid, näiteks soja-, päevalille- ja maisiõli. Parim oomega-6 ja oomega-3 suhe toidus on 2:1, kuid ka suhe 4:1 ei tekita veel tõsiseid probleeme (M. Zilmer jt). Küll aga võib paljudes valmistoodetes, näiteks kartulikrõpsudes, ulatuda see suhe kuni 25:1.

Toit, mis on kõrge looduslike küllastunud rasvade poolest, näiteks või, liha, juust ja kookosrasv, pole tervisele kahjulik, küll aga tuleks neid rasvasid tarbida mõõdukalt. 

Millised rasvad on kahjulikud?

Halvimad rasvad on transrasvhapped ehk kahjustatud rasvad, mis tekivad toidu praadimisel ja töötlemisel. Transrasvasid kasutatakse laialdaselt toiduainete säilivusaja pikendamiseks. Neid leidub nii margariinides kui ka kõikides valmistoitudes, mis sisaldavad hüdrogeenitud taimseid rasvasid. Poeriiulile võib jätta ka madala rasvasisaldusega valmistoidud, sest üldjuhul on rasvad neis asendatud erinevate lisaainetega, enamasti magusainetega.

Rääkides rasvadest tuleb rääkida ka kolesteroolist. Kõigile nii kardetavaks muudetud kolesterool kuulub rasvalaadsete ühendite hulka. Iseenesest on kolesterool organismile vajalik, näiteks põletike allasurumiseks, ja kui seda toiduga küllalt ei anta (toiduga saab keskmiselt 20–30%), sünteesib organism seda ise. Küll aga tuleb juhul, kui kolesteroolitase veres on tõusnud, vähendada küllastunud rasvade, ent suurendada oomega-3-rasvhapete ja kiudainete tarbimist. (A. Luigela).

Nahrini NAHROFIT VANILJE joogipulbrist saab kõrge kvaliteediga joogi, mis sisaldab väärtuslikke asendamatuid rasvhappeid, nii polüküllastamata rasvhappeid (maisiiduõli) kui ka oomega-3-rasvhappeid EPA ja DHA (kalaõli). Neil rasvhapetel on efektiivne põletikuvastane ja kolesteroolitaset alandav toime. Joogis on kõrge piimaproteiinide sisaldus ning rikkalikult vitamiine ja mineraalaineid (sh kaalium, kaltsium ja magneesium). Nahrofiti jook on lihtsasti seeditav jook kaalulangetajatele, sportlastele ja ka eakatele väikese kalorisisaldusega toidukorra asendajana: üks portsjon ehk 200 ml Nahrofit jooki sisaldab umbes 170 kcal. See on eriti efektiivne just õhtusöögi asendajana ning sobib ka tervislikuks vahepalaks kontoriinimestele. Pulber on ideaalne jäätise- ja piimakokteilide valmistamiseks ning seda võib lisada hommikustesse puuvilja- ja marjasmuutidesse.

Nahrini Oomega-3 kapslid sisaldavad kontrollitult puhast kalaõli, milles suur kogus väärtuslikke oomega-3-rasvhappeid, ja lisaks ka meile eluliselt tähtsat mineraalainet seleeni, mis kaitseb rakke ning toetab südame-veresoonkonda ja immuunsüsteemi.

„Nahrofit vanilje on piimaga kergesti segunev, raputades saab meeldiva konsistentsi, asendab suurepäraselt ühe toidukorra.“ – Meeli
„Maitsev nagu vana hea vaniljejäätise kokteil!“ – Tea

Toitumise teema lõpetuseks väike mõte Sinikka Piippolt: „Tänapäeval ohustab inimesi pigem ülesöömine. Uuringud on näidanud, et paljud loomad elavad tervemana ja tihti ka kauem, kui nad saavad kaloreid piiratud hulgal. Nad põevad harvemini vananemisega seotud haigusi, närvide mitokondrid toimivad neil paremini ja DNA kahjustusi esineb vähem. Võimalik, et väiksem kalorite hulk vähendab ka rakkude oksüdatsioonistressi. See võib aktiveerida ka immuunsüsteemi.“

Meie organism vajab vett

Ilma veeta suudab inimene elada vaid 4–7 päeva. Vett vajavad kõik organismi rakud, koed ja sidekoed. Vesi paneb liigesed „libedamalt“ liikuma ja osaleb meeleelundite töös. Lihastes produtseeritakse soojust vee abil ja vesi aitab säilitada kehatemperatuuri, aidates higistamisel keha jahutada. Ka lümfisüsteem vajab korralikuks toimimiseks vedelike liikumist kehas: vesi lahjendab ja viib organismist välja ärritavad ja kahjulikud ained.

Ühtlasi on vesi oluline komponent, mis aitab väljaheidet niisutades sel kergemini väljuda ja toitainetel seedetraktist imenduda. Peensoolest imendub organismi keskmiselt 8,5 liitrit vedelikku ööpäevas ja jämesoolest 0,4 liitrit vedelikku ööpäevas: nii on sooltes tagatud vee ja ioonide tasakaal.
Oluline roll on ka toidu mälumisel: sülg sisaldab ligikaudu 98% vett ja seega on esimene reegel, et toitu tuleb põhjalikult närida ja vältida kiirustamist söömisel.

Kui palju vett juua?

Veevajadus oleneb tervislikust seisundist, vanusest, elustiilist ja paljudest teistest teguritest. Suure osa vajalikust veekogusest saame me toidust, näiteks suppidest, putrudest, mahlastest puu- ja köögiviljadest. Üldjuhul on 70 kg kaaluva inimese vedelikuvajadus 2,8 liitrit päevas ning suure osa sellest võiks moodustada puhas vesi. Päevas võiks juua vähemalt 3–4 klaasitäit vett.

Puhast vett saab edukalt maitsestada kurgi- või kiiviviiludega või värske piparmündiga. Hapustatud, näiteks sidruni, rabarbri, jõhvikate või pohladega maitsestatud vett on soovitav juua toidu kõrvale, sest hapu vesi soodustab toidu seedumist. Vedela toidu, näiteks suppide söömisel pole toidukorra ajal aga vaja lisaks vett juua.

Vee võib osaliselt asendada mahedate taimeteedega, mida on soovitatav juua 15 minutit enne sööki, et aktiveerida mao limaskesta ja stimuleerida seedesüsteemi.

Looduslikud mineraalveed on samuti kasulikud, kuid ei tohiks olla liialt gaseeritud ning igapäevasel tarbimisel tuleks kindlasti arvestada, et looduslikud mineraalveed sisaldavad soola. Hommikul joodud klaasitäis gaseeritud mineraalvett soodustab soolestiku tühjenemist ning toitainete ja vee imendumist.
Organismi tõhusaks puhastuseks soovitatakse võtta päeva jooksul iga natukese aja tagant lonksuke vett – kui sellest hoolimata tekib janutunne, on see märk, et organism on asunud puhastuma.

Teadmiseks kohvisõpradele

Kohv, must tee, koolajoogid ja alkohol viivad organismist vett välja. Seega tuleks kompensatsiooniks juua samaväärses koguses puhast vett.

Kohvijoojatel soovitatakse kohvijoomist piirata, kuid tänaseks on selge, et kohvi mõju pole kahjulik ega ohtlik sel määral, nagu varasemalt arvati, ja seega loobuma sellest joogist täielikult ei pea. Uuringud on tõestanud, et regulaarsel kohvijoomisel tekib organismil teatav resistentsus ja igahommikune tassitäis kohvi ei mõjuta näiteks vererõhku olulisel määral (S. Siegel jt, 2003). Küll aga võib tekkida teatav „sõltuvus“, mis väljendub halva enesetunde, loiduse ja ärrituvusena, kui harjumuspärane tassitäis jääb saamata.

Vedelikupuudus ja tursed

Kahjuks ei joo paljud meist piisavalt vett või siis valitakse pahatihti valed joogid. Ka tursed kätel-jalgadel või silmade all võivad olla märk sellest, et organismil on vedelikupuudus, st keha püüab iga hinna eest hoida kinni sellest, millest tal on vajaka. Tänapäeval on üha enam levinud istuv tööviis ja seetõttu liiguvad inimesed palju vähem kui varem. See aga aeglustab siseorganite, k.a neerude tööd ning survestab südame-veresoonkonda. Seega on tähtis aeg-ajalt vabaneda kehasse kogunenud liigsest veest ja stimuleerida neere, et suurendada uriini tootmist, mille käigus kahjulikud toksiinid eemaldatakse kehast.

► Väike meelespea. Vesi on elutähtis, sest organism vajab seda kõigi oma organite ja funktsioonide töös hoidmiseks. Vett on soovitatav juua söögikordade vaheajal – siis, kui seedimisprotsessi ei toimu. Ka näksimisisu võib tekkida veepuudusest, seega selle asemel, et haarata esimese suupärase ampsu järele, võta kõigepealt rahulikult mõned lonksud vett.

Suureviljaline viigikaktus ehk kaktuspirn

Ladinakeelse nimega Opuntia ficus-indica on pärit Mehhikost, kus taime varsi ja pirnikujulisi ogalisi vilju on ravimina kasutatud aastasadu.

Suureviljaline viigikaktus:

• On diureetilise ja detoksifitseeriva toimega.
• Tervisliku dieedi, vajaliku koguse vee ja liikumisega kombineeritult aitab eemaldada kehast toksiine ja liigset vett, viimata seejuures organismist liigselt välja kasulikke mineraalaineid.
• On tugev antioksüdant tänu suurele betalaiinisisaldusele. Betalaiinid, mida leidub ka näiteks punapeedis, on kolmas grupp taimseid pigmente antotsüaniidide ja karotenoidide kõrval. Betalaiinidest on kaktuspirnis sisalduv pigment indicaxanthin kõrgeima biosaadavusega.

Uuringud on näidanud, et viigikaktuse ekstrakt:

• Tugevdab uriiniväljutust neerude kaudu ja vähendab organismis liigse vee hulka.
• Vähendab paistetust jalgades, pahkluudes ja säärtes ning leevendab raskustunnet jalgades.
• Aitab vähendada rasva moodustumist kehas ja toetab kaalulangetust.
• Erinevalt teistest diureetikumidest ei avalda negatiivset mõju vererõhule ega mineraalide tasakaalule.

Nahrin on välja arendanud organismist liigse vee eemaldamiseks ja tursete vähendamiseks spetsiaalse kontsentraadi AFFILINE, mis lahustub lihtsasti vees. Affiline sõna otseses mõttes õpetab ja harjutab vett jooma: 24 ml kontsentraati tuleb lahustada 1,5 liitris vees ja juua päeva jooksul. Toode sisaldab hapukirsi ja leedripuu marjade mahla, kõrvenõgese- ja kaselehti, võilille, angervaksa, artišokki ja viigikaktuse viljade ekstrakti. Selline kombinatsioon toetab neerude tööd, aitab organismist mürk- ja jääkaineid väljutada ning on abiks kaalulangetusel.

AFFILINE https://www.nahrin.ee/tooted/affiline-siirup-veepeetus-tursed/

„Toimis nii nagu lubatud – ainevahetus kiirenes ja tursed vähenesid.“ – Anu
„Olen seda tarbinud pikemalt ja tulemus silmaga nähtav, põlve paistetus on kadunud.“ – Veiko

Probleemid seedimisega ja mis on abiks

Seedetrakti häirete korral on looduslikest vahenditest tihtilugu enam kasu kui ravimitest. Sageli piisab selliste murede vähendamiseks eluviisi ja söömistavade muutmisest ning ka ise tuleks jälgida, millised toidud tekitavad vaevusi ja millised mitte.

Spasmid ja puhitused

Puhitused tekivad soolestikku kogunenud gaasidest, kui toit ei seedu korralikult ja sellega kaasneb gaaside eritumine. Esineda võib ebamäärast täiskõhutunnet ja iiveldust, pigistustunnet, põletavat valu ja ka krampe. Ka lihtne liigsöömine, tühi kõht või stress võib põhjustada kõhuvalu.

Puhitust soodustavad piimatooted, banaanid ja aprikoosid ning ka kuivatatud puuviljad, köögiviljadest oad, seller, sibulad ja porgand. Puhitusi võivad soodustada ka kondiitritooted, kartul, baklažaan ja tsitruselised puuviljad. Puhitust ei tekita üldjuhul kala- ja linnuliha; köögiviljadest kurk, suvikõrvits, brokoli, avokaado ja tomat.

Ravimtaimedest on lõõgastava ja spasme vähendava toimega iisop, kummel, koirohi, köömned, meliss, nõmm-liivatee, petersell, piparmünt, pune, pärnaõied, salvei ja tilliseemned.

Nahrini toidulisanditest aitab soolestiku ja mao ärritusseisundeid leevendada ALOE VIVI. Toiduga liialdamisel ja pärast suuremat söömingut võib abi saada ARTIŠOKIJOOGIST JA -KAPSLITEST. Iivelduse, eriti reisidel kaasneva merehaiguse ja ka seedehäirete korral aitavad enesetunnet parandada ARTIŠOKI-INGVERIDROPSID.

Kõhulahtisus

Kõhulahtisust põhjustavad tavaliselt bakterid või viirusinfektsioon, kuid süüdi võivad olla ka sooleparasiidid, toidumürgitus või liigselt kiudaineterikas toit. Tegemist võib olla ka tõsisema haigusega ning arsti poole tuleks kindlasti pöörduda juhul, kui kõhulahtisus kestab pikema aja vältel ja sellega kaasneb kaalulangus.

Ägeda kõhulahtisuse korral tuleks vältida värskeid leiva- ja saiatooteid, rasvast toitu (eriti liha), herneid, ube, sibulat, peakapsast, sparglit ja seeni. Loobuda tuleks magusast, kohvist ja koolajookidest ning piimast. Kindlasti tuleks vähendada soola ja vürtside tarbimist ning maitsestada toite roheliste maitsetaimedega.

Söögist tuleks eelistada kuivikuid, banaane, riisi- ja mannaputrusid. Ka ananassimahl leevendab kõhulahtisust. Ravimtaimedest tulevad kõhulahtisuse korral appi altee, hobumadar, kassinaeris, kortsleht, kummel, naistepuna, raudrohi ja salvei.

Kõhukinnisus

Kõhukinnisus võib esineda mitmete haiguste puhul, kuid võib olla ka lihtsalt üks mööduv sümptom, mis viitab soolestiku talitlushäirele. Ka vanemas eas meie seedetegevus aeglustub ja sellega võib kaasneda kõhukinnisus. Sageli tekib kõhukinnisus siis, kui juua vähe vedelikku ja süüa rikkalikult lihatoite. Kui pikemat aega vähe liikuda ja valesti toituda, võib see lõppeda kroonilise kõhukinnisusega.

Mõned ravimid võivad samuti põhjustada kõhukinnisust, näiteks diureetikumid, valuvaigistid ja rahustid. Juhul kui kõhukinnisus tekib ravimite tarvitamisest, tuleb kindlasti konsulteerida arstiga.
Kõhukinnisuse korral tuleb kindlasti vältida seda soodustavaid toiduaineid, näiteks rafineeritud jahust tooteid ning mannat ja riisi.

Väga oluline on meeles pidada, et külm toit soodustab rohkem soolestiku tühjenemist. Seega tuleks ohtralt süüa toorest köögi- ja puuvilja, näiteks suvikõrvitsat, virsikuid ja pirne, ning kiudainerikkaid täisteratooteid. Seedetegevuse ergutamiseks on kasulik süüa ka linaseemneid (kergelt jahvatatud kujul). Putrudele on soovitav lisada nisukliisid. Hästi toimivad mesi, rosinad, pähklid ja mandlid ning kuivatatud mustad ploomid.

Maitsetaimedest aitavad seedimist korrastada aedtill, basiilik, iisop, mädarõigas, petersell, piparmünt, pune, salvei ja tüümian. Samuti soodustavad seedimist vürtsid: Cayenne’i pipar, kaneel, kardemon, karri ja kurkum, koriander, köömned, loorber, must pipar, nelk, sinepiseemned ja vürtsköömned.

Nahrini toidulisanditest on kroonilise kõhukinnisuse korral suurepäraseks abimeheks VIRSIKU VADAKUJOOK. Soolestiku mikrofloora tasakaalustamiseks soovitame teha kuuri PROBIOOTIKUMIDE KOMPLEKSIGA. Seedetegevust normaliseerivad ja seedimist toetavad tõhusalt ka KURKUMIKAPSLID.

Toidulisandid seedimise ja kaalualandamise toetamiseks

Nahrini tootevalikust leiad hulganiselt tooteid, mis parandavad seedimist ja toetavad kaalulangetust.

Nahrini tooted kombineerivad endas parimad teadmised rahvameditsiinist, looduse väe ning moodsa teaduse, et luua tõestatult efektiivsed, puhtad ning jätkusuutlikult toodetud toidulisandid, mis toetavad sinu tervet ja aktiivset elu. Garanteeritud Šveitsi kvaliteet sinu ja su pere tervise heaks.

Vaata e-poest: toidulisandid seedimisele, kaalualandamiseks ja organismi puhastamiseks

Tegemist on teise artikliga seeriast „Seedimine, toitumine ja kaalualandamine“.

Loe siit esimest osa: Kuidas parandada seedimist ja alandada kaalu

Kasutatud kirjandus
Tervise Arengu Instituut, tai.ee, toitumine.ee.
Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar, Anne Lill, Normaalne söömine. Avita, 2015, 2019.
Aive Luigela, Targalt toitudes terveks. Varrak, 2007.
Aive Luigela, Tervise kokaraamat. Varrak, 2011.
Sinikka Piippo, Meele ja mõistuse toidud. Varrak, 2016.