Tunned end väsinuna? Põhjus võib peituda D-vitamiini puuduses!

Meie keha vajab regulaarset ja piisavat varustamist vitamiinidega, et püsida terve ja tugev.

D-vitamiini saame peamiselt päikesevalguse kaudu, mis stimuleerib naha D-vitamiini tootmist. Pimedamatel ja päikesenappidel kuudel on D-vitamiini puudus väga sagedane.

Kui D-vitamiini tase langeb liiga madalale, võivad ilmneda sümptomid nagu väsimus ja lihasnõrkus.

D-vitamiin

D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mis erineb vees lahustuvatest vitamiinidest selle poolest, et keha suudab seda talletada maksas ja rasvkoes.

Selle imendumine paraneb märgatavalt, kui seda tarbida koos toidurasvadega. Samas on D-vitamiin tundlik nii hapniku kui ka valguse suhtes, mistõttu on oluline seda säilitada õigetes tingimustes.

Erinevus D3- ja D2-vitamiini vahel

D-vitamiini kaks peamist vormi on D2- ja D3-vitamiin. D2-vitamiin, tuntud ka kui ergokaltsiferool, tekib siis, kui teatud seened puutuvad kokku UV-valgusega. D3-vitamiin, tuntud ka kui kolekaltsiferool, tekib meie nahas kolesteroolist päikesevalguse mõjul. Võrreldes D2-vitamiiniga on D3-vitamiin efektiivsem ja kõrgema biosaadavusega, mis tähendab, et keha suudab seda paremini omastada ja kasutada.

D-vitamiini esinemine toidus

• D3-vitamiin – peamiselt loomsetes toodetes (rasvane kala, munakollane)
• D2-vitamiin – peamiselt taimedes (nt seened, šiitake- ja portobelloseened)

Soovitused igapäevaseks D-vitamiini tarbimiseks

D-vitamiini vajadus sõltub inimese vanusest ja võib varieeruda. Tegemist on üldise teabega, kuid iga inimene võiks oma D-vitamiini taset kontrollida ja vajadusel pidada nõu spetsialistiga.

IU = rahvusvahelised ühikud. 1 µg = mikrogramm = 1/1000 milligrammi. Allikas: Swiss Society for Nutrition

Milleks on vitamiin D3 kasulik?

• Soodustab kaltsiumi ja fosfaadi imendumist soolestikus.
• Toetab kaltsiumi ja fosfaadi ladestumist luudesse.
• Reguleerib kaltsiumi ja fosfaadi ainevahetust.
• Vajalik tervete luude ja hammaste moodustumiseks.
• Oluline toimiva immuunsüsteemi jaoks.
• Mängib rolli lihaste arengus.

Piisav D-vitamiini varustatus

Keha enda D-vitamiini tootmine

Keha toodab D-vitamiini nahas UV-B kiirguse mõjul, mis katab umbes 80–90% meie igapäevasest vajadusest. Juba mõned minutid päikese käes viibimist ilma päikesekreemita võivad olla piisavad. Siiski, päikesekaitsekreem, millel on kõrge päikesekaitsefaktor (SPF), võib takistada või vähendada D-vitamiini sünteesi. „Päikesepaiste vitamiini“ omastamine sõltub aga mitmest tegurist, sealhulgas nahatüübist, vanusest ja päikese käes viibimise kestusest.

D-vitamiini vajadus sõltuvalt nahatüübist

Kas heledal või tumedal nahal on mõju D-vitamiini tootmisele? Jah. Mida heledam on nahk, seda paremini suudab see UV-B kiirgust kasutada D-vitamiini tootmiseks.

Vanemate inimeste D-vitamiini vajadus

D-vitamiini piisav tarbimine aitab vanematel inimestel ennetada kukkumisi ja luumurde ning tugevdada immuunsüsteemi.

Vanemad inimesed söövad sageli vähem mitmekesiselt ja veedavad vähem aega väljas kui nooremad. Seetõttu on neil automaatselt suurem D-vitamiini vajadus ning nad peaksid kaaluma toidulisandite võtmist.

„Tundub, et luude-liigeste seisukord on paremaks läinud.”

Aivar

Kui kaua pean viibima päikese käes, et saada piisavalt D-vitamiini?

Märtsist oktoobrini on parim aeg D-vitamiini loomulikuks tootmiseks tänu päikesele. Hilissügisel, talvel ja varakevadel on päike liiga nõrk, et nahk suudaks piisavalt D-vitamiini toota.

Šveitsi rahvatervise amet (FOPH) on koostanud väga detailse juhendi selle kohta, kui kaua tuleks erineva nahatüübiga inimestel päikese käes viibida erinevatel aastaaegadel, et saada piisav kogus D-vitamiini.

Näide: Tavaliselt UV-tundlikel keskmiselt heleda nahaga inimestel soovitatakse mais viibida päikese käes:

• hommikul (alates kell 9.00) 30 minutit
• keskpäeval (alates kell 12.00) või pärastlõunal (alates kell 15.00) 10 minutit.

Soovitav on olla sirges asendis ning lasta päikesevalgusel paista näole, kätele ja käsivartele. Lisateavet selle teema ja kogu tabeli kohta leiate BAG veebilehelt.

„Võtan seda toodet aastaläbi, olen väga rahul.”

Silva K.

D-vitamiini tarbimine toidu kaudu

D-vitamiini saame omastada ka toidust, kuid ainult väikestes kogustes – see katab vaid 10–20% meie igapäevasest vajadusest.

Toiduained, millel on kõrge D-vitamiini sisaldus:

D-vitamiini puuduse levinud sümptomid

Kõige sagedasemad D-vitamiini puuduse tagajärjed on:

• kaltsiumi vähenemine luudes
• üldine väsimus ja lihasnõrkus
• luu- ja lihasvalu
• raske alavarustuse korral: rahhiit lastel, osteomalaatsia täiskasvanutel.

Raske D-vitamiini puudus võib põhjustada rahhiiti imikutel ja väikelastel. Täiskasvanutel võib see viia luude pehmenemiseni (osteomalaatsia) või haprate luudeni (osteoporoos).

D-vitamiini ületarbimise tagajärjed

Väga suurte D-vitamiini annuste pikaajaline tarbimine võib põhjustada kaltsiumi liiga kõrge kontsentratsiooni veres. See võib esile kutsuda järgmisi sümptomeid:

• südame rütmihäired
• nõrkus
• väsimus
• peavalu.

Millised on parimad vitamiin D3 kapslid?

Kuna naha kaudu ja toidust omastamine ei pruugi olla piisav, on soovitatav võtta D3-vitamiini toidulisandit D-vitamiini puuduse või suurenenud vajaduse korral.

Nahrini D3-vitamiini kapslid on välja töötatud ja toodetud Šveitsis, kasutades kvaliteetseid tooraineid ja järgides rangeid kvaliteedinõudeid. Meie kapslid varustavad keha väärtusliku D3-vitamiini, foolhappe, kaltsiumi ja nõgeseekstraktiga.

• Räni (leidub nõgestes) on oluline luude moodustumiseks ja kiirendab luude mineraliseerumisprotsessi.
• Kaltsium ja D-vitamiin aitavad säilitada normaalset lihaste talitlust ning normaalseid luid ja hambaid.
• D-vitamiin toetab kaltsiumi normaalset imendumist ja koos foolhappega immuunsüsteemi normaalset talitlust.

„Tulemus on nähtav. Käisin analüüse tegemas ja D-vitamiini puudulikkust ei olnud, pigem oli tase kõrgem.”

Veiko