Sõna vitamiin on kuulnud nii suur kui väike ja samas kutsub see meis kõigis esile täiesti erinevad emotsioonid. Väikelapsed mõtlevad kuuldes sõna vitamiin eelkõige magusatest närimistablettidest toreda kujuga purgikestes, noored naised usuvad vitamiinide kaljukindlasse abisse välimuse säilitamisel, keskealised peavad silmas eelkõige vananemist ja haigestumist ennetavaid vitamiinikuure.

Ajal, mil naturaalset, kemikaalidevaba toitu ning piisavalt puhkust ja liikumist saada on järjest raskem, kimbutab inimesi vitamiinipuudus, mis võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme.

Sellisel juhul tasub lisaks tasakaalustatud toitumisele tihti juurde võtta vitamiinipreparaate

Kuna keha omastab vitamiine kõige paremini just siirupite kujul ja selles vahekorras, millisena neid looduses leidub, on Nahrin välja töötanud looduslikud, üksteist toetavad, efektiivsed ning imendumist soodustavad vitamiinide kompleksid, et hoida keha optimaalses tasakaalus, energilise ja tervena. 

Kuidas vitamiinid avastati?

Juba 4. sajandil ütles Hippokrates, et maksa söömisega saab ravida kanapimedust ehk taastada normaalse nägemise hämarikus. Keskajal kimbutas pikkadel merereisidel nii meremehi kui teisi laeval viibijaid sageli skorbuut, mis põhjustas paljude inimeste surma. Et seda hirmsat haigust vältida, hakati reisidele kaasa võtma värskeid taimi ja elusaid koduloomi.

 merereis

Esimesena eraldas vitamiinide segu  riisikestadest Casimir Funk 1911. aastal. Saadud preparaadil oli raviefekt Aasias just vaesemate elanike seas levinud haiguse beriberi suhtes. Beriberi tagajärjel ilmnevad haigel koordinatsioonihäired, närvi ja lihasvalud, tursed ja lõpuks isegi halvatus. Inimesed, kellel arenes beriberi, sõid enamasti ainult poleeritud riisi, nii et oli igati loogiline otsida seda haigust vältivat ühendit riisikestadest.

Saadud ühendite segus leidus aminorühm ning sellest lähtuvalt võttis Funk kasutusele üldnimetuse vitamiin, mis tuleneb kahe termini- vita (elu) ja keemiast pärineva mõiste amiin kooskõlast. Otsesõnu tähendab vitamiin elu amiin.

Vaatamata sellele, et paljudes vitamiinides aminorühma pole, on see rahvusvaheline koondnimetus praeguseni säilinud.

Vitamiinid on inimkeha seisukohalt eluks vajalikud asendamatud ained. Nad on orgaanilised toitained, mida inimene ja ka teised elusolendid vajavad väga väikestes kogustes ööpäevas, mikrogrammidest kuni milligrammideni.

Neid tähtsaid mikrotoitaineid saab inimene enamasti vaid toiduga. Vitamiine iseloomustatakse sageli kahe märksõnaga – bioaktiivne ja eksogeenne. Bioaktiivsus tähendab seda, et nad on regulaatoriteks ainevahetusprotsessides – tavaliselt kiirendavad ainevahetust. Eksogeensus märgib kehavälist päritolu. Lihtsalt seletades on nad reaktsioonide aktiveerijad, käivitajad, ainevahetusahela käigushoidjad.

Üksikuid vitamiine sünteesitakse inimese seedekanali mikroobide poolt kas piisavalt või osaliselt, need on K vitamiin, biotiin  pantoteenhape ja niatsiin. D vitamiini suudab keha ka ise sünteesida naharakkudes ultraviolettkiirguse mõjul. Ubikinooni Q 10 vitamiini toodetakse maksas, kuid vitamiini tootmise kvaliteet sõltub suuresti vanusest  ja maksa seisundist.

Suurem osa vitamiine või nende sünteesiks mõeldud eelühendeid tuleb igapäevasest normaalsest segatoidust. Toidu valmistamise ja säilitamise nüüdisaja tehnoloogiate ning inimeste vägagi erinevate eluviiside tõttu on vitamiinide põhiallikad:

  • Toit- annab põhiosa vitamiinidest, millest enamik pärineb toidu taimsest osast;
  • Seedekulgla mikrobiokoosluste tegevus;
  • Vitamiinipreparaadid ja vitamiine sisaldavad toidulisandid

 

Pisut mõtlemisainet!                                                                             

Oletame, et elame ideaalses maailmas, kus sööme 5 korda päevas ilma keemiata kasvatatud toorainest värskelt valmistatud mitmekülgset toitu. Meie seedetrakt on ideaalses korras, ravimeid me ei kasuta, kohvi ja alkoholi ei joo, suitsu ei tee ning elu on nagu lill – ei mingit stressi, ei üle töötamist ega magamata öid. Lisaks naudime aastaringselt päikesepaistet.

toit

 Kas kõlab reaalsusena? Kui saite vastuseks jah, siis olete üks ülimalt õnnelik ja ilmsel täiesti terve inimene. Enamus inimestest aga nii vastata ei saa.

Kui külluslikult toituda, säilitab meie organism endas vitamiinide varud. 

Kui kaua säilivad meie organismis vitamiinid?

 

Vitamiin A

1-3 aastat

Vitamiin B1

1-3 nädalat

Vitamiin B2

2-5 nädalat

Vitamiin B6

1-4 nädalat

Foolhape

1-3 kuud

Vitamiin B12

1-3 nädalat

Vitamiin C

2-6 nädalat

Vitamiin D

1-5 kuud

Vitamiin E

1-4 kuud

 

Mis on hüpovitaminoos ja millised on selle tunnused?

Vitamiinide ajutise ja mõningase vaeguse korral tekib hüpovitaminoos ehk vitamiinivaegus, mida iseloomustavad väsimus, töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, lihaste ja liigeste valulikkus, südamepekslemine jne. Kui inimtoidus on kestvalt puudu asendamatuid toitaineid, kujunevad välja vaegtoitumushaigused. Selliste haiguste hulka kuuluvad ka avitaminoosid. Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval täielikul puudumisel ja see on juba konkreetne haigus.

Vitamiin C puudumisel tekib skorbuut, vitamiin B1 puudumisel beriberi, vitamiin D puudumisel rahhiit jne.                                                                            

Vitamiinide defitsiit tekib tavaliselt nendel inimestel, kes kannatavad mingil põhjusel alatoitluse all või kelle toidueelistused on ühekülgsed mugavusest või maitse-eelistustest. Kindlasti suurendab vitamiinide vajadust rohke alkoholi, kohvi ja musta tee  joomine, erinevate kangetoimeliste ravimite, suukaudsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine ning suur vaimne või füüsiline koormus.                                 

Oluline on meeles pidada, et vitamiinid vajavad paremaks toimimiseks üksteise tuge. Olulist  rolli vitamiinide omastamisel mängivad ka mineraalid. Allpool räägime lähemalt sellest, mis vitamiin enda kõrvale mida vajab.

Selge on see, et emake loodus on asjad ise paika pannud - taimedes on inimese jaoks ained nõnda kokku pandud, et tulemus oleks täiuslik. Kõige paremini omastame me loodustooteid siirupite või muude tootevormide näol, mille koostisse kuulub kõik taimedes sisalduv.                               

Kas on võimalik end üle vitaminiseerida ja nii oma tervist kahjustada? 

Hüpervitaminoosi on võimalik tekitada vitamiinipreparaatide vääral ja rohkel tarbimisel. Inimesed ületavad sel juhul pidevalt preparaatide teaduspõhiseid soovitusi. Toiduained ja loodustooted tekitavad hüpervitaminoosi väga harva. Laste puhul võib hüpervitaminoos tekkida juhul, kui vitamiine süüakse maiustuste pähe.

Allpool teen juttu inimorganismile enimvajalikest vitamiinidest.

Rasv- ja vesilahustuvad  vitamiinid

Vitamiinid jaotatakse vastavalt lahustumisele rasv- või vesilahustuvateks. Rasvlahustuvate vitamiinide hulka kuuluvad:

  • A- vitamiin
  • D-vitamiin
  • E-vitamiin
  • Q10- vitamiin

 

 Vitamiin A, karotenoidid

 Inimene saab A- vitamiini retinoidina loomsetest toiduainetest: kalamaksast, kalaõlist, piimatoodetest, sealt on ta hõlpsasti ja kiiresti kättesaadav. Taimsetest toiduainetest saadakse eelaineid karotenoide ehk taimseid pigmente, milledest 15 karotenoidi on teadlaste arvates inimesele eluliselt tähtsad. Karotenoidide poolest rikkad toiduained on tomatid (sisaldab punast värvi lükopeeni), porgandid (sisaldab alfa- ja beeta-karoteene), mais ja apelsinimahl (sisaldab kaht kollast pigmenti luteiini ja zea-xantini ehk silmavitamiine). Rohelised taimed on kõik suurepärasteks karotenoidide allikaks, kuigi nende kollane, punane ja oranž pigment on klorofülliga varjatud. Karotenoidid omastuvad paremini keedetud viljadest ja nende muutumine organismis A- vitamiiniks ning imendumine võtab aega 6-8 tundi.                                                                                

Miks me vajame A-vitamiini ja keda selle puudus kõige rohkem ohustab?

A- vitamiini puudujääk organismis mõjutab ennekõike nägemist. Selle vitamiini puudusel  tekib „kanapimedus“ - nägemishäire pimedas. Lisaks muutub silm kuivaks, sest limaskestad ja naharakud ei arene normaalselt. Vitamiin A tagab limaskesta pinnarakkude (silm, kops, seedetrakt) lima tootva võime. Et lima on oluline tõke bakteritele kaasub vitamiin A- defitsiidiga nakkuste suurenenud risk. A- vitamiin on ka naha vitamiin, tema puudusel tekib kestendus (kõõm) peanahal, üldine naha kuivus ja vananenud väljanägemine. A- vitamiin on oluline  nii meeste kui naiste sugunäärmete arengule ja funktsioneerimisele, samuti loote arengule, eriti vajalik ka laste kasvamiseks.

Vitamiin A on tugev antioksüdant – vabade radikaalide püüdja.

Soovitatav päevane kogus:   0,75 - 1,1 mg

Soovitava päevase koguse A-vitamiini koos teiste vajalike vitamiinide ja mineraalidega saad Nahrini Mustika Siirupist.


Vitamiin D (D3 ja D2)

Looduslikest allikatest on D- vitamiin hõlpsasti kättesaadav kalaõlist, munakollasest, maksast, võist ja pärmist. D- vitamiin tekib inimese nahas ka ultraviolettkiirte toimel, seega sõltub selle vitamiini kogus meie organismis suuresti aastaajast ja eluviisidest.

Tavaliselt arvatakse, et D- vitamiini defitsiit ohustab ennekõike imikuid ja väikelapsi, aga järjest rohkem on tuvastatud täiskasvanute veres väga madalat D- vitamiinihulga näitajat.

Vitamiin D osaleb kaltsiumi ainevahetuse reguleerimises, tema imendumises peensooles,  paigutamises luudesse ja väljutamises organismist. Just see vitamiin on abiks, et ei tekiks rahhiiti või luuhõrenemist. D- vitamiini on vaja  ka normaalseks verehüübimiseks, südamelihase tööks, närvikoe ja immuunsüsteemi toimimiseks.

Soovitatav päevane kogus:   0,005-0,008 mg

D-vitamiini koos teiste vajalike vitamiinide ja mineraalidega saad Nahrini Apelsini Siirupist.


Vitamiin E, tokoferool                                                                                                                            

E-vitamiini looduslikeks allikateks on nisuiduõli, päevalilleõli, päevalilleseemned, maapähkliõli, kaeratoidud, oder, porgand. Loomsed allikad on lõhekala, või, maks, kuid võrreldes taimsete allikatega, on nendes olevad kogused väiksemad. 

Vitamiin E on nooruse vitamiin, tema vähesus toidus tekitab enneaegset vananemist. Naistel võivad tekkida E vitamiini puudusel probleemid rasestumisega, ka meestel langeb sperma kvaliteet, suguline aktiivsus ja elujõud vähenevad. Kestvalt madal E- vitamiini tase veres tähendab oluliselt suuremat riski silmakae, südame-ja veresoonkonnahaiguste, kasvajate tekkeks, soodustab lihaste nõrkust ning maksa ja neerukahjustusi. E- vitamiin antioksüdandina kaitseb rakumembraane ja muid struktuure kogu kehas, eriti aga närvisüsteemis. E- vitamiini puudusel punavereliblede membraanid kahjustuvad ja nende eluiga lüheneb.

E- vitamiini abistaja on C-vitamiin, nad on sõbrad seleeni ja A- vitamiiniga.

Soovitatav päevane kogus: 9-15 mg                 

E-vitamiini koos teiste vajalike vitamiinide ja mineraalidega saad Nahrini Punaste Marjade Siirupist.


Vitamiin Q,  Q10 ja ubikinoonid                                                                                                                               

Q10- vitamiini saame nii loomset kui taimset päritolu toiduainetest. Q10 sisalduse ja selle omastatavuse seisukohalt on eriti head allikad merekalad, nagu makrellid ja sardiinid, aga ka muna kanaliha, sealiha, sojaõli, täisterviljatooted, pähklid ja spinat. Q10 tekke soodustajad maksas on B grupi vitamiinid. 

Q10 ehk ubikinoonide imendumine sõltub toidurasvade imendumisest ning sapi ja kõhunäärme nõre eritumisest. Maksa sattunud ubikinoonid viiakse kõik Q10 vormi, maks ongi nende põhidepoo. Q10 sisaldus on kõrgeim südamelihastes ületades maksa ja neerusid kahe kordselt.

Väga oluline kogus Q10 sünteesitakse inimorganismis. Vananedes väheneb maksa võime viia teisi ubikinoone inimorganismile vajalikku Q10 vormi ja mitmete haiguste korral vähenevad  selle vitamiini varud. Sel puhul oleks tarvilik teda juurde saada.      

Vitamiin Q10 puudusel tekivad väsimus, jõuetus, kehalise koormuse taluvuse langus. Kestvalt madal Q10 tase veres tähendab aga oluliselt suuremat riski südame- ja veresoonkonnahaiguste, parodontiidi, immuunsüsteemihäirete, kasvajate tekkeks ja arenguks ning seniilsuse tekkeks ja kiirenenud vananemiseks.

Soovitatav päevane kogus:   10-25 mg

Vajaliku päevase koguse Q10’t saad Nahrini Q10 ja punase veini kapslitest, mis suurendavad energiat ja vähendavad naha vananemisprotsessi.


Vesilahustuvate vitamiinide hulka kuuluvad:

  • C-vitamiin
  • B-rühma vitamiinid
  • Foolhape

C- vitamiin (L- askorbaat)                                                                                                         

Looduslikult leidub C- vitamiini vaid taimse päritoluga toiduainetes.

Parimateks allikateks c-vitamiini saamisel on mustsõstra- ja kibuvitsamarjad, paprika, lehtkapsas, hapukirsid, mädarõigas, petersell, sidrun, tomat, kiivi, papaia  ja muud tsitruselised.                      

C- vitamiin on vajalik naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. Teda vajab närvisüsteem, seedeelundid ning hormoonsüsteem. C- vitamiin on kiiresti toimiv tugev antioksüdant, viirushaiguste ajal tekib palju vabu radikaale, mis tekitavad koekahjustusi hingamisteedes, ennekõike bronhides ja kopsudes. Looduslik C- vitamiin võetuna kohe haigestudes tavapärasest suuremas annuses hoiab ära raskeid tüsistusi –see on ära proovitud võte. Veel nutikam on viiruste leviku perioodil profülaktiliselt võtta C vitamiini või süüa vitamiinirikast toitu.

Täielik pikaajaline C- vitamiini puudumine toidus viib skorbuudi tekkeni ning sel juhul on tegemist juba avitaminoosiga. Millised on siis avitaminoosi sümptomid? Selle koletu diagnoosiga on tegu siis, kui ilmnevad järgmised nähud: lihasnõrkus, kapillaarid katkevad, igemed on põletikulused ja veritsevad, hambad langevad välja, kehal on raskesti paranevad haavad, luud murduvad ja inimesel on pidev kõhulahtisus.  

Soovitatav päevane kogus: 55-100 mg

Soovitava päevase koguse looduslikku C-vitamiini saad Nahrini Atseroola ehk troopilise kirsi tablettidest. 


Foolhape (Vitamiin B10,  B11)                                                                                               

Toiduained, millest organism kergesti foolhapet omastab, on maks, pärm, rohelised taimeosad ja oad. Eestlased saavad suure osa foolhappest kartulist.

Kõige rohkem räägitakse foolhappe vajadusest seoses rasedusega, siis tema vajadus suureneb, samuti on ta oluline naistel imetamise ajal.

Foolhappe defitsiit raseduse esimese 12 nädala jooksul võib põhjustada lootel neuraaltoru arenguhäireid (spina bifidat).

Foolhappe puuduse tunnuste hulka kuuluvad ärrituvus, kõhulahtisus, mälu nõrgenemine, kasvupeetus, suunurkade haavandid, keelepõletik ja suurpunalibleline kehvveresus.

Foolhapet peaks kasutama koos vitamiin C, pantoteenhappe (vit.B5), biotiini (vit.H), vitamiin B12, tiamiini(Vit.B1) riboflaviini (vit.B2) ja püridoksiiniga(vit.B6)        

Soovitatav päevane kogus:   0,3-0,5 mg                  

Soovitava päevase koguse vitamiini B10, B11 ja B12 koos teiste vajalike vitamiinide ja mineraalidega saad Nahrini Apelsini Siirupist.


Vitamiin B1 (tiamiin)                                                                                    

B1-vitamiini looduslikud allikad on õllepärm, hirss, kaerahelbed, rukis, linnuliha, kala, täisteraviljatooted ja päevalille seemned. Nendes allikates on tiamiin inimorganismile hõlpsasti kättesaadav. See vitamiin kardab kuumutamist ja keetmine vähendab tema sisaldust märkimisväärselt.

B1 vitamiini puudusel tekivad tõsised närvitalituse häired igal tasandil, esmatunnused on seedekulgla tegevuse häired, nõrkus, isutus, ärrituvus, emotsionaalne tasakaalutus, depressioon, anoreksia, mälu nõrgenemine ja närvipõletikud.

Vitamiin B1 avitaminoos põhjustab bereberi hulginärvipõletikku, südamepuudulikkust ja turseid. B1 vitamiini defitsiiti põhjustab kestev ja rohke alkoholi, kohvi ja musta tee tarbimine, samuti suitsetamine ja antibiootikumide tarvitamine.

Kuna süsivesikute lõhustumine vajab rohkesti tiamiini, võib defitsiit tekkida pideva suhkrutarbimise korral.           

Soovitatav päevane kogus:   3-5 mg

        

Vitamiin B2 (riboflaviin)

Riboflaviini parimad looduslikud allikad on piim, jogurt, õllepärm, maks, kala, munad, kaunviljad, spinat. Ühest vitamiin B2 nimetusest laktoflaviin tulenevalt on ta kõige paremini  omastatav piimatoodetest, ta on termostabiilne ja tema sisaldust ei vähenda ei  kuumutamine ega mikrolained.                                                                       

Riboflaviini defitsiidi esmatunnused on pragunenud ja katkised suunurgad ning huuled, nõrkus, depressioon. kui on puudus ka A- vitamiinist lisanduvad keele ja suu limaskesta põletikud, silmade valguspelgus ja tunne, et silmades on liiv, nahapõletik nina ja silmade ümber, ekseemid, juuste väljalangemine ning lastel kasvupeetus. Riboflaviini on vaja naha, juuste, küünte normaalseks arenguks ja nägemise säilitamiseks. 

Soovitatav päevane kogus:1,1-1,7 mg        

 

Vitamiin B6 (püridoksiin)                                                                                  

Looduslikud põhiallikad selle vitamiini saamiseks on maks, kala, munakollane, pähklid, leib, avokaado, banaanid, pärm ja kaunviljad. Vitamiini B6 toodab ka soole mikrofloora.   

Kestva vitamiinipuuduse tunnuseks on nahapõletikud (suunurkade lõhenemine, nahakahjustused silmade ümber), käte ja jalgade närvikahjustused (krambid, suremistunne, valu) ja aneemia. Vitamiinipuuduse tekitajateks võivad olla alkoholism, seedetrakti kroonilised haigused ja suukaudsed rasestumisvastased vahendid.

B6 vitamiini kõige parem sõber on magneesium.   

Soovitatav päevane kogus:   1,9-2,4 mg                                                                                                                

Vitamiin B12  (Kobalamiinid)  

B12 - vitamiini sisaldavad vaid loomsed toiduained: Maks, liha, piimatooted, kala, munad , veretooted. Vähesel määral sünteesivad B12- vitamiini ka bakterid jämesooles.

Vitamiinipuuduse esmatunnused on närvipõletik, ärritatavus, mäluhäired, menstruaaltsükli häirumine, üldine nõrkus. Seisundi süvenedes tekib aneemia, süvenevad psüühikahäired ja tekib närvikahjustus, närvikiud kaotavad oma kaitsva müeliinkesta millele järgneb iselaadne halvatusseisund.

B12 defitsiit tekib enamasti alkoholismi, peensoole eemaldamise, paelussi, täieliku mao eemaldamise, mao alahappesuse ja kõhunäärme haiguste puhul. Ohustatud on ka inimesed, kes üldse loomseid produkte ei söö.                                             

B12 - vitamiini lähimad abilised on foolhape, kaltsium ja raud.

Soovitatav päevane kogus: 0,003-0,004 mg

Kõiki B-vitamiine koos teiste vajalike vitamiinide ja mineraalidega saad Nahrini Mustika Siirupist.


Mitme vitamiini juures olen viidanud vitamiinile kui antioksüdandile. Meie kehas tekitavad, erinevad enamasti välised tegurid nagu keemilised ained, ravimid, kiirgused, viirusinfektsioonid n.ö vabu radikaale, mis oma aktiivsuses arvatakse olevat haigust tekitava komponendi rollis vähemalt 50 erineva tõve puhul. Nende hulgas kasvajad, põletikud ja pärilikkusaine(DNA) kahjustused.

Vabad radikaalid tekitavad oksüdatiivset stressi ja selle likvideerijad ongi antioksüdandid. Vitamiinidest on põhilisteks antioksüdantideks A, C, E, Q10 ja karotenoidid. Abiks on ka antioksüdantidest mineraalid näiteks tsink, seleen ja rida teisi kehale kasulikke ühendeid.

 

Viirusvaeguste leevendamiseks on Nahrin välja töötanud mitmeid tooteid, mis sisaldavad rohkesti antioksüdante:

 

Nahrin on kokku pannud spetsiaalsed looduslikud vitamiinide siirupid, mis sisaldavad just õiges vahekorras kõiki vitamiine ja mineraalaineid, et tagada nende maksimaalne imendumine ja üksteist toetav kasutegur. Lisaks imenduvad siirupi kujul vitamiinid kiiremini ja paremini kui tabletina olevad preparaadid. 

Nahrini looduslikud ja efektiivsed vitamiinid e-poes!

Et olla terve, tugev ja õnnelik tuleks istuda korraks maha  ja mõttes üle vaadata oma eluviis, toitumine ja vajadusel vestelda sel teemal oma perearstiga.

Ei ole mõtet vitamiinipuudusele oma elujõudu loovutada!

Olge terved!

autor: Mele Viil, Hiina loodusterapeut, arstidermatoloogi haridusega aroomiterapeut ja massöör

 alpid

________________________________________________________________________________________

Kasutatud kirjandus:

Meditsiiniline biokeemia I, M.Zilmer, E.Karelson, T. Vihalemm,  2001

Oksüdatiivne stress ja antioksüdantravi, M.Zilmer, K.Zilmer, 1994

Heinermani looduslike vitamiinide ja mineraalainete entsüklopeedia, J.Heinerman, 2000

Vitamiinid, U. Kokassaar, Mihkel Zilmer